Sügisene ilm võib muutuda kiiresti ning esimesed öökülmad ja libedad teeolud saabuvad sageli juba oktoobris või novembris. Seetõttu tuleks rehvivahetuse aega planeerides arvestada nii kehtivate nõuete, ilmaprognoosi kui ka oma igapäevaste sõiduharjumustega.
Talverehvid on detsembris kohustuslikud
Eestis peavad talverehvid olema sõiduautodel all 1. detsembrist kuni 1. märtsini. See tähendab, et hiljemalt detsembri alguseks peavad suverehvid olema asendatud nõuetele vastavate talverehvidega. Kohustus kehtib muu hulgas ka kuni 3,5-tonnise täismassiga kaubikutele.
Naastrehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Talviste tee- ja ilmastikuolude korral võib naastrehvidega sõita erandina juba 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Näiteks kui oktoobri alguses saabub ootamatu lumesadu või teed muutuvad jäiseks, ei pea naastrehvide paigaldamisega ootama 15. oktoobrini.
Lamellrehvide puhul on reeglid paindlikumad. Nõuetele vastavate lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt, kuigi soojal ajal ei pruugi need pakkuda sama häid sõiduomadusi kui suverehvid.
Oluline on meeles pidada, et seadusega kehtestatud kuupäevad näitavad, millal talverehvid peavad kindlasti all olema. See ei tähenda, et suverehvidega oleks turvaline sõita kuni novembri viimase päevani. Rehvivahetuse tegelik vajadus sõltub eelkõige ilmast ja teeoludest.
Millal rehvivahetus planeerida?
Rehvivahetuse planeerimisel soovitab Transpordiamet lähtuda temperatuurist ja ilmastikuoludest. Üldine soovitus on vahetada suverehvid talverehvide vastu siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur langeb püsivalt alla +7 °C.
Põhjus peitub rehvide kummisegus. Suverehvid on välja töötatud soojemateks tingimusteks ning madala temperatuuri juures muutub nende kummisegu jäigemaks. Selle tulemusena võib halveneda rehvide haarduvus ja pikeneda pidurdusteekond. Talverehvide kummisegu on seevastu kohandatud külmematele oludele ning nende turvisemuster aitab säilitada pidamist lumistel ja libedatel teedel.
Seitsme kraadi piir ei tähenda siiski, et suverehv muutuks sellest madalamal temperatuuril automaatselt ohtlikuks. Tegemist on praktilise orientiiriga, mille kõrval tuleb arvestada teekatte seisukorra, sademete ja konkreetsete rehvide omadustega.
Eriti tähelepanelik tasub olla sügisel, kui päevased temperatuurid püsivad plusspoolel, kuid öösiti langeb temperatuur nulli lähedale. Teekate võib jäätuda ka siis, kui õhutemperatuur on veel mõne kraadi võrra üle nulli. Seda tuleb ette näiteks sildadel, viaduktidel ja varjulistel teelõikudel.
Seetõttu on mõistlik jälgida mitme päeva ilmaprognoosi. Kui lähipäevadeks ennustatakse öökülma, lörtsi või lund, tasub rehvivahetus ette võtta enne nende olude saabumist.
Kontrolli talverehvide seisukorda
Enne eelmise hooaja talverehvide paigaldamist tuleks kontrollida nende seisukorda. Isegi kui rehvid on visuaalselt korralikud, võivad kulunud muster, vananenud kummisegu või varjatud kahjustused mõjutada nende sõiduomadusi.
Kõige olulisem näitaja on rehvimustri sügavus. Eestis peab talverehvide mustri jääksügavus olema vähemalt 3 millimeetrit, kuid Transpordiamet soovitab rehvid välja vahetada juba siis, kui mustrisügavus on vähenenud 4 millimeetrini.
Sügavam muster aitab rehvil lumel ja lörtsis paremini töötada ning vett ja lörtsi kontaktpinnalt eemaldada. Seetõttu ei pruugi seadusega lubatud minimaalse mustrisügavusega rehv pakkuda keerulistes talveoludes piisavalt head pidamist.
Mustrisügavust saab kontrollida spetsiaalse mõõdikuga. Mõõta tasub rehvi mitmest kohast, sest turvis võib kuluda ebaühtlaselt. Kui rehvi üks serv on teisest märgatavalt rohkem kulunud, võib see viidata valele rehvirõhule või veermiku probleemidele.
Lisaks mustrisügavusele tuleb jälgida rehvide vanust. Rehvi küljel olev DOT-kood näitab valmistamise aega. Selle viimased neli numbrit tähistavad tootmisnädalat ja -aastat. Näiteks kood 3422 tähendab, et rehv valmistati 2022. aasta 34. nädalal.
Aja jooksul rehvi kummisegu vananeb ja selle omadused võivad halveneda isegi siis, kui rehvimustrit on veel piisavalt alles. Seetõttu tasub vanemate rehvide puhul lasta spetsialistil nende seisukorda hinnata. Samuti ei tohiks rehvidel olla nähtavaid pragusid, külgseina muhke ega muid kahjustusi. Kui rehvi seisukord tekitab kahtlusi, on mõistlik lasta seda enne paigaldamist kontrollida.
Sõiduharjumused mõjutavad rehvivahetust
Rehvivahetuse õige aeg ei sõltu ainult kalendrist või õhutemperatuurist. Sama ilmaprognoosi korral võib ühe autojuhi jaoks olla mõistlik rehvid kohe ära vahetada, samal ajal kui teine saab vahetusaja planeerida mõnevõrra hilisemaks Kõige olulisem on arvestada, millal ja millistel teedel igapäevaselt sõidetakse.
Varahommikused ja hilisõhtused sõidud
Varahommikul ja hilisõhtul võib temperatuur olla märgatavalt madalam kui keskpäeval. Näiteks võib päeval olla õues +8 °C, kuid varahommikul on temperatuur langenud nulli lähedale. Sellistes oludes võivad teele tekkida libedad lõigud, kuigi päeva jooksul tunduvad sõiduolud veel täiesti sügisesed. Kui alustad tööpäeva varakult või sõidad sageli hilisõhtul, tasub talverehvide paigaldamist planeerida juba esimeste öökülmade eel.
Linnasõidud
Linnades hooldatakse suuremaid tänavaid üldjuhul sagedamini kui väiksemaid kõrvalteid. Seetõttu võivad sõiduolud püsida kauem head, kuid see ei välista libeduse tekkimist. Eriti ettevaatlik tasub olla ristmikel, sildadel, parklates ja väiksematel tänavatel. Ka lühikesel linnasõidul võib ette tulla olukordi, kus ootamatu pidurdamise korral on rehvide haarduvusel oluline roll. Kui sõidad peamiselt päevasel ajal ja teed on kuivad, võib rehvivahetuse ajastamisel olla veidi rohkem paindlikkust. Siiski tuleks arvestada ilmaprognoosiga, mitte oodata esimese suurema lumesajuni.
Pikemad maanteesõidud
Pikki vahemaid läbivatel autojuhtidel tasub rehvivahetus ette võtta pigem varem. Ühe sõidu jooksul võivad teeolud märgatavalt muutuda, eriti kui marsruut läbib erinevaid piirkondi. Kõrvalteedel võib libedusetõrje toimuda harvem ning lumi või jää püsida teekattel kauem.
Samuti võivad metsavahelised ja varjulised teelõigud jäätuda varem kui avatud maanteed. Kui sõidad iga päev tööle mööda väiksemaid teid või pead sageli läbima pikki vahemaid, on mõistlik talverehvid paigaldada enne esimeste talviste teeolude saabumist. Kõige lihtsam viis õiget vahetusaega hinnata on jälgida kolme asja: tavapärast sõiduaega, marsruudi teeolusid ja lähiaja ilmaprognoosi. Kui esineb öökülma või jäite oht ning pead sõitma olenemata ilmast, ei tasu rehvivahetusega viivitada.
Mida tasub kontrollida pärast rehvivahetust?
Rehvivahetuse käigus ei piisa ainult ühe rehvikomplekti asendamisest teisega. Oluline on kontrollida ka rehvide õiget paigaldust, rõhku ja üldist seisukorda.
Üks sagedasemaid probleeme on vale rehvirõhk. Liiga madal rõhk võib suurendada rehvide kulumist, kütusekulu ja muuta auto juhitavust. Liiga kõrge rõhk võib omakorda mõjutada sõidumugavust ning rehvi kokkupuutepinda teega.
Rehvirõhku tuleks kontrollida külmadel rehvidel ja lähtuda sõiduki tootja soovitatud väärtustest. Need on tavaliselt märgitud juhiukse avas olevale kleebisele või sõiduki kasutusjuhendisse.
Rehvivahetuse käigus tuleks tähelepanu pöörata ka rataste tasakaalustamisele. Tasakaalust väljas rattad võivad põhjustada rooli või auto vibratsiooni, mis muutub sageli tuntavamaks suurematel kiirustel.
Kui sõidukil on rehvirõhu jälgimissüsteem ehk TPMS, tuleb veenduda, et see töötab pärast rataste vahetamist korrektselt. Mõnel autol tuleb süsteem pärast rehvirõhu korrigeerimist lähtestada.
Kui märkad pärast rehvivahetust ebatavalist vibratsiooni, auto kiskumist ühele poole või muid muutusi juhitavuses, tasub pöörduda autotöökotta kontrolli.
