Ühel päeval sõidame märjal asfaldil, järgmisel hommikul on teed kaetud lume või jääga. Mõlemal rehvitüübil on oma eelised ja puudused. Naastrehvid pakuvad üldjuhul paremat pidamist jäistel teedel, lamellrehvid aga sobivad hästi linnasõiduks ja hooldatud maanteedele. Õige valik sõltub eelkõige sellest, kus ja millistes tingimustes sa kõige rohkem sõidad.
Millal eelistada naastrehve?
Naastrehvid sobivad eelkõige autojuhtidele, kes peavad talvel sageli sõitma jäistel või raskemates teeoludes. Eriti kasulikud on need maapiirkondades ja väiksematel kõrvalteedel, kus lumetõrjet ja libedusetõrjet tehakse harvem kui suurematel maanteedel.
Naastrehvide eelis tuleb kõige paremini esile kiilasjääl ja kinnisõidetud lumel, mille pind on jäätunud. Metallnaastud tungivad jääpinda ning aitavad säilitada haarduvust nii pidurdamisel, kiirendamisel kui ka kurvides. See võib olla määrava tähtsusega näiteks ristmikele lähenedes või jäisel tõusul paigalt võttes.
Naastrehvid võivad olla parem valik ka autojuhtidele, kes alustavad sõitu varahommikul või hilisõhtul. Sellisel ajal võib teepinnale tekkida must jää, mida on raske märgata. Eriti ohtlikud on sillad, metsavahelised teelõigud ja varjulised kurvid, kus teekate võib jäätuda kiiremini kui mujal.
Naastrehvide puuduseks on suurem sõidumüra ja teekatte kulumine. Kuival asfaldil võivad need olla lamellrehvidest mürarikkamad ning naastud kulutavad ka teepinda. Lisaks tuleb arvestada naastrehvide hooajaliste kasutuspiirangutega.
Millal valida lamellrehvid?
Lamellrehvid on hea valik autojuhtidele, kes sõidavad peamiselt linnas ja regulaarselt hooldatud maanteedel. Need sobivad eriti hästi tingimustesse, kus teekate on talvel enamasti märg, lumine või puhtaks lükatud ning jäiseid teelõike esineb harvem.
Lamellrehvide suurim eelis on vaiksem ja mugavam sõit. Kuna rehvidel puuduvad metallnaastud, tekitavad need asfaldil üldjuhul vähem müra. Lisaks kulutavad lamellrehvid teekatet vähem, mistõttu on need keskkonnasõbralikum valik just teekatte kulumise seisukohalt.
Lamellrehvid pakuvad ka suuremat paindlikkust rehvivahetuse planeerimisel. Erinevalt naastrehvidest ei kehti neile Eestis kindlat hooajalist kasutuspiirangut. See võimaldab rehvid sügisel varem alla panna ja kevadel hiljem suverehvide vastu vahetada. Suvisel ajal ei ole lamellrehvide kasutamine siiski soovitatav, sest soojal asfaldil võivad need kiiremini kuluda ja nende pidurdusomadused olla suverehvidest kehvemad.
Lamellrehve tasub kaaluda ka siis, kui sõidad sageli välismaale. Mitmes Euroopa riigis on naastrehvide kasutamine keelatud või piiratud, samas kui nõuetele vastavad lamellrehvid on laiemalt lubatud.
Eesti talveks on oluline valida põhjamaistesse tingimustesse mõeldud lamellrehvid. Need on valmistatud külmas elastseks jäävast kummisegust ning nende tihe lamellmuster aitab tagada haarduvuse lumel ja jäisel teel. Kesk-Euroopa talverehvid on seevastu rohkem suunatud pehmematele talvedele ja märgadele teedele.
Talverehvi küljel peab olema 3PMSF-tähis ehk kolme mäetipu ja lumehelbe sümbol, mis näitab, et rehv vastab kindlatele lumepidamise nõuetele. Ainult M+S-tähisest Eestis talverehvile ei piisa. Samas ei tähenda 3PMSF-tähis automaatselt, et rehv sobib hästi põhjamaisele kiilasjääle, mistõttu tasub pöörata tähelepanu ka rehvimudeli omadustele.
Millised talverehvid kestavad kauem?
Naastrehvide ja lamellrehvide kasutusiga sõltub eelkõige rehvide kvaliteedist, läbisõidust, sõidustiilist ja hooldusest. Seetõttu ei saa üheselt väita, et üks rehvitüüp kestab alati kauem kui teine. Küll aga kuluvad naastrehvid ja lamellrehvid erinevalt.
Naastrehvide puhul tuleb lisaks rehvimustrile jälgida metallnaastude seisukorda. Sage sõitmine kuival asfaldil, järsud pidurdused ja kiirendused võivad põhjustada naastude kulumist või väljalangemist. Kui suur osa naastudest on kadunud, väheneb rehvi pidamine jääl isegi siis, kui mustri sügavus on veel piisav.
Lamellrehvide puhul mängivad suuremat rolli rehvimustri kulumine ja kummisegu vananemine. Lamellrehvide haarduvus sõltub nende peentest mustrisisselõigetest ja kummi elastsusest. Mida rohkem rehv kulub, seda vähem suudab muster lumel ja lörtsis tõhusalt töötada. Aja jooksul võib kummisegu ka jäigemaks muutuda, vähendades rehvi pidamisomadusi külma ilmaga.
Mõlema rehvitüübi puhul on Eestis minimaalne lubatud mustri jääksügavus 3 mm, kuid ohutuse tagamiseks soovitatakse talverehvid välja vahetada juba 4 mm juures.
Rehvide kasutusea pikendamiseks tasub regulaarselt kontrollida rehvirõhku, vältida järske kiirendusi ja pidurdusi ning hoiustada rehve hooajavälisel ajal jahedas, kuivas ja päikesevalguse eest kaitstud kohas.
Carstop aitab valida õiged talverehvid
Õigesti valitud ja heas seisukorras talverehvid on turvalise sõidu alus. Kui sa pole kindel, kas sinu autole sobivad paremini naastrehvid või lamellrehvid, aitavad Carstopi spetsialistid leida sinu sõiduharjumustele ja vajadustele sobiva lahenduse.
Carstopi autoteenindustes broneeri rehvivahetus või saad osta uusi rehve. Lisaks aitavad spetsialistid hinnata olemasolevate rehvide seisukorda, et saaksid talvele vastu minna kindlama tundega.
